top of page

Romadest ehk mustlastest neljas osas. Lühiülevaade romadest (1/4)

Minu repertuaari kuulub ka mustlastants ja -laul, nii kutsutakse mind esinema selle rändrahva tantsu ja lauluga, aga ka lühiloengutega mustlaskultuurist ja -kogukondadest. Sellest tulenevalt tekkiski mul mõte teha ka kirjalikult lühikokkuvõte mustlaste rahvuslikust sümboolikast ja rääkida muusikast, mida Eestis mustlaskultuurist inspireerituna tehakse.

Seda, et ’mustlased’ ja ’romad’ on sama tähendusega sõnad on ilmselt juba väga laialt levinud teave. Wikipedias seisab, et mustlased ehk romad (varem eesti keeles ka ’romid’; omakeelne nimetus ’rom ’, mitmus ’roma ’, tähendab ’mees; inimene’) on India põhjapiirkondadest pärinev rändrahvas. Mustlased kuuluvad suurde mustlaskeelsesse rahvastikurühma. Euroopa mustlaste keel on suguluses sanskriti keelega ja sisaldab laensõnu nii indoeuroopa kui ka muudest keeltest. Ühtekokku elab maailmas ligikaudu 8–10 miljonit mustlast.

Suurimad mustlaskogukonnad Euroopas asuvad Ungaris, Slovakkias ja Rumeenias. Arvatakse, et 11. sajandi alguses aeti hulk madalamasse kasti kuuluvaid hindusid Indiast välja, kes läksid maailma rändama ja keda hakati nimetama mustlasteks. 15. sajandil jõudsid nad Euroopasse. Nad jaotusid peamiselt Venemaale, Hispaaniasse ja Ungarisse. Mustlaste algkodu asus Kesk-Indias (tänapäeva Rajastani provintsis), kust nad emigreerusid loode suunas mitte varem kui 11. sajandil. (https://et.wikipedia.org/wiki/Mustlased ja https://en.wikipedia.org/wiki/Romani_diaspora)

Eesti Keele Instituudi juht Urmas Sutrop on Eesti Päevalehele öelnud, et traditsioonilisel eestikeelsel nimetusel ’mustlased’ ei ole halvustavat tähendust. Euroopas võideldakse Sutropi sõnul mitmes keeles levinud sõnatüve ’Zigeuner/tsigan’ vastu; Euroopa Nõukogu soovitab kasutada omanimetusi ’roma’, ’sinti’ või ’kale’. Inimõiguste Instituudi seisukoht on, et ’mustlane’ ei ole neutraalne ja selle asemel tuleks öelda ’roma’. (EPL 29.05.2013 http://epl.delfi.ee/news/eesti/inimoiguslased-mustlase-asemel-tuleb-oelda-roma?id=66201596) (Jätkub.)

Picture (#1) by Jyri Laubis and (#2, 3, 4, 5) by Wikipedia

bottom of page